Alternating Wallpaper

esmaspäev, 17. juuni 2013

13 Assassins (2010)

Mõned aastad tagasi käisin PÖFFi raames kellegagi vaatamas toona Takashi Miike uut filmi nimega 13 Assassins (2010). Kahjuks ei suuda ma meenutada, kellega ma seda vaatamas käisin. Küll aga meenub, et tõlge oli halb, projektsioon oli halb ja et väike kinosaal oli umbselt ebameeldiv. Aga film ise jäi hästi meelde. Nii heasti koguni, et kui viimaks võimalus tekkis, tellisin odava raha eest endale selle filmi sinikiire ära. Ja siis jäi see karp kiles sahtlisse seisma. Alles nüüd, palju kuid hiljem, rebisin ma sellelt krabiseva ümbert, toppisin plaadi mängijasse ja vaatasin uuesti üle. Teistkordne vaatamine (ehkki tegelikult kolmas kord) lubas palju enam nüansse märgata. Ja lõpuks otsustasin nüüd, aastaid hiljem, selle kohta väikese postituse üllitada.

Hirmuäratav ronin Hirayama (Tsuyoshi Ihara).

Kõrgest soost Naritsugu (Goro Inagaki) on sadist, kelle arvates alamad on võrdsed loomadega - võtta, ära tarbida, minema visata... vajadusel tappa. Sest alamaid on palju ja nad kõik on mõeldud vaid üheks: isanda teenimiseks. Ses mõttes on siinne ilming väga lähedal ühe teatud rahva genotsiidile ajaloos, kus vastaspoolt samuti pandi arvama, et soovimata isendid polegi inimesed. Rohkem nagu asjad, millega aega veeta ja ennast lõbustada, seejärel neist vabanedes. Ent tagasi loo manu. Isand Naritsugust on peatselt saamas šoguni ehk siis kindrali lähedasem nõuandja. Kui selline asi juhtuks, siis nõustaks tema kindlasti šogunit omal moel, ilmselt oma sadistlikku meetodit edasi viies. Ning külades ja linnades, kust tema eskort läbi käib, jäävad maha tapetud naised-lapsed ja häbistatud perekonnad. Ometi ei söanda keegi midagi teha, sest mees on sedavõrd tähtis. Ent siiski leidub šoguni lähikonnas neid, kes olukorra tõsidust mõistavad. Üks taolisi on Doi (Mikijiro Hira), kes viimases hädas pöördub sellel rahulikul perioodil igavleva samurai Shinzaemon Shimada poole (Kōji Yakusho). Pole võimalik otse välja öelda, mis soovitud lahendus olema peaks, sest sisuliselt on tegemist valitsuse reetmisega. Kuid samurai saab talle usaldatud ülesandest aru. Kokku liitub tema riigireetliku plaaniga veel 11 sõdalast, noort ja vana. Mõned on samuraid nagu tema isegi, mõned roninid. Seltskond on kirju. Kes võitleb kohusetundest, kes tahab midagi enesele tõestada. Kuid nad kõik on lojaalsed, truud sõdalased, kelle eesmärk on õilis. Teel kõrgest soost sadisti poole leitakse oma seltskonda veel üks kummaline olevus, kelle olemust filmi lõpuni päriselt lahti ei räägita. Film päädib verise lahinguga tillukeses asulas, mille samuraid on eelnevalt oma ülesandeks ümber ehitanud. Verd voolab ojadena ja lugu saab suurepäraselt kokku võetud.

Vanad sõbrad. Naritsugu kindral Hanbei viimase mehena Shinzaemoni vastu.

Mis mind just nüüd seda juttu kirja panema ajendas? Nagu alati, nii ka seekord veereb elu ja töömõtete rada omasoodu ja üks pinnale jäänud olemuslikke ideid on lojaalsus. Mida see tähendab, kas see on jääv või kaduv. Sest selles filmis on lojaalsus ja truudus kõige tähtsam. Mis veelgi enam: see truudus näib tegelikum kui võltsmoraaliga lugu näiteks The Last Samurai (2003) filmis. Lojaalsusele järgneb sõdalase koodeks, mille alusel - suuresti sarnaselt muistse Skandinaavia sõdalastele - on parimaks saatuseks lahinguväljal hukkuda, mõõk käes. Sest ainult sellisel moel on sõdalase elul tähendus, ainult sedasi saab ta enda olemasolu õigustada. Eneseväärikus, selle möödanik sõdadeta ajastul ja selle uuesti leidmine käivad käsikäes sõjakoledustega. Sest keegi ei sure hästi. Pigem surrakse teetolmus või oma viimaseid hingetõmbeid kramplikult mudalombis ahmides. Miike käsitlus sellest erakordselt vägivaldsest lahingust on vägagi õnnestunud, kuid mees ei saa muidu, kui lisab filmi ka mõned body horror elemendid. Mis vähemasti kunagist PÖFFi publikut panid nina kirtsutama. Teist korda vaadates oli šokiväärtus pea olematu.

Põnevad tegelased, hoogne süžee - ajaloole truu ja detailiderohke maailm. Üks kummaline lisand on Kiga Koyata (Yūsuke Iseya), kelle kohta on spekuleeritud, et tegemist on pigem inimkehas deemoni või jumalusega. Korralik madin ja verevalamine, soovitatud kõigile, keda vähegi jaapanlaste kultuur ja ajalugu tõmbab. Aga ka lihtsalt heade samuraifilmide austajatele.

1 viimaseid kommentaare:

Trash ütles ...

Peale originaali on veel ka selline originaal - Eleven Samurai.