Alternating Wallpaper

kolmapäev, 16. märts 2011

Mad Men I (2007)

Mis on selle tühise eksistentsi tähendus, kui mitte lihtsad hüved ja kerge meelelahutus? Ehk on selleks - vahest harva - tardumusest toibumine ja mingite sügavamate tõdemuste nentimine, ehk nonde analüüsimine, ehk midagi sootuks kolmandat. Nüüd, kui alla kirjutanule juba kolmas aastakümme täis tiksuma on hakanud (elu elamata ja maailm seejuures nägemata) näib see illusoorne fenomen, mida ajaks nimetatakse - üha tempokamalt liikuvat. Mitte, et seda näilist ollust ehk siis ektoplasmilist substantsi maakera pööretesse vähem mahuks, lihtsalt enda tunnetus on nüüd säherdune teistsugune. Mida edasi, seda rohkem see tõdemus mind valdab. Taibates, et selle vastu ei olegi võimalik midagi ette võtta, ei sõua enam vastuvoolu. Kas see ongi vanaduse ja vananemise definitsioon... Mine võta kinni. Aga teleseriaali Mad Men esimene hooaeg, mille vaatamine nüüd ühel poole on saadud, tekitas viivuks just ülal kirja pandud mõtteid ja tundmusi.

Tervistav õhtueine abikaasa (January Jones) ja ülemusega (John Slattery).

Donald Draper (Jon Hamm) tuuakse vaatajale esile kui edukas, eneseteadlik ja väärikas reklaamiagentuuri loominguline juht. Reklaam, mis on peategelase leib, jääb teatud mõttes murrangulisse perioodi - 1960 ja sealt edasi. Mehel on töö peale talenti ja reklaamiagentuuris Sterling Cooper, kus ta oma päevi veedab, aitab tal projekte ellu viia terve meeskond andekaid ja kohati värvikaid tegelasi. Kuid kulisside varju jääb tihe võrgustik petmisi, rivaale, käest lastud võimalusi, ohjeldamatu alkoholi tarbimine, konstantne suitsetamine, armukesed, hirmud ja eneseleidmised. Peategelase taust ei ole nii puhas, kui see algul näib ja sealt hargneb lahti terve jada eranditult hästi jutustatud lugusid. Teised lood tulevad läbi peategelase perekonna, sõprade, ülemuste, kolleegide, sekretäride, armukeste ja klientide. Rumalus oleks proovida kogu kandvat süžeeliinide rägastikku lahti rääkima hakata: kel huvi ja aega, võivad vaatamise ise ette võtta.

Noored kuked ja Peggy (Elisabeth Moss) kontoris.

Mad Men pakub laitmatu raamiga ajastu draamat läbi töö ja perekonna võtme. Iga stseen, iga element igas kaadris on piinliku hoolega valitud ja välja peetud: mis muudab selle vaatamise erakordselt nauditavaks. See vertikaalne sektor ühiskonna arengut tollel huvitaval ajaperioodil on toodud esile ennekõike just läbi reklaamiteaduse, mis paratamatult pidi muutuma koos muutuvate oludega. Kiitus Matthew Weinerile, kes nii efektse sarja kirjutamisega toime on suutnud tulla. Nimetan sageli, et draama essentsiks on konflikt ja siin on konflikte enam kui küll. Missugused neist millisele vaatajale silma jäävad ja mis muljet nad avaldavad, olgu igaühe avastada. Mina vaatan sarja kingiks saadud sinikiirte pealt ja soovitan teistele sama.

0 viimaseid kommentaare: