Alternating Wallpaper

esmaspäev, 27. detsember 2010

Ultramarines (2010)

Games Workshop on tasasest algusest muljetavaldavaks ettevõtmiseks ja frantsiisiks paisunud fenomen. Lauamängud on alati populaarsed olnud, kuid esiotsa tilluke bränd nimega Warhammer keeras oma vormi ja sisuga teemal veel kord vindi peale. Kunagi varem polnud minu teada lauamängu, kus mängija pidi peale taktika ja strateegia välja mõtlemise oma väeüksused ka ise kokku liimima, ära värvima ja oma meeldimist mööda kaunistama. Alles viimase aastaga olen hakanud selle lauamängu erakordselt kalli hinnaga karpe kodumaistes poodides nägema (ennekõike Kristiine suures raamatupoes). Ning kui ma ütlen kalli hinnaga, siis seda need ka on: mitusada krooni ainsa üksuse eest letile köhida on tegelikult röövimine. Sama käib ka Citadeli vastavate värvipottide ja liimide kohta, mille külge sarnased hinnalipikud riputatud on.

Plastikust ultramariinid.

Loomulikult laienes frantsiis aastate möödudes mujale meelelahutusse. Videomängudes on kohata nii vähem kui rohkem õnnestunud iteratsioone, tulekul on ka suur Warhammer 40,000 netimäng, mis aga paistab klassikalise Warhammer Online'i mannetutes jalajälgedes käivat. Edukamad on olnud strateegiamängud Dawn of War seeriast ning mis peamine: lõppematu hulk ulmesopakaid, mille kvaliteet suuresti kõikuv kipub olema. Filmidega on sellel sarjal vähe kokkupuutumist olnud, miskipärast mäletan mingit vana telefilmi, mis justkui 40k maailmas oleks aset leidnud, aga see võib ka puhtalt minu ettekujutus olla.

Võitlusvannet vandumas.

Igatahes, Ultramarines oma otse-plaadile ilmumisega peaks teema huvilistele kohustuslik vaatamine olema, ent niisama filmihuvilised võiksid selle vahele jätta. Teos on läbi ja lõhki CGI, ent mis peamine - selle juures väga halb CGI. Ning kui mina ütlen halb, siis see nii ka on. Kümne aasta eest oleks võinud sellist kvaliteeti ehk videomängude vahestseenide FMVs taluda, kuid 2010. aasta täispikas filmis kohe kindlasti mitte. Salk verinoori ultramariine oma raske soomuse ja tigedate relvadega läheb uurima väikest asundust kõrvalisel planeedil. Peale värske liha on ridades veel vana ja stoiline ravitseja Pythol (häälenäitlejaks John Hurt, kellele ilmselt kulus ka filmi suurim raha) ja tarmukas kapten Severus. Tegevuse fookus aga püsib noorel Proteusel, kelle häält loeb kärisemisega vana hea Sean Pertwee (üsna tuntud häälenäitleja videomängudest, huvilistele tunda ka Mutant Chronicles filmist). Loomulikult läheb missioonil kõik nihu, planeedile on saabunud Kaose sõdalased ja deemonid, asunduse lahingurügemendist on alles vaid kaks meest ning nendegagi ei paista kõik päris korras olevat. Lugu ise on suhteliselt otsekohene, need napid keerdkäigud on ette aimata ja miskit suuremat üllatust kusagilt ei sünni.

Ravitseja-apteeker Pythol.

Filmil on suuremad puudused. Esmalt mainiksin teose nigelat visuaalset kvaliteeti. Pilt on erakordselt õõnes, efektid närused. Kui soomusrüüd ja relvad veel mingit efekti omavad, siis inimtegelaste peade disain tekitab minus spasme. Peale lihtsalt koledate mudelite on hirmus ka nende animatsioon. Kui nende koletislike sõjamasinate soomusrüü peaks teoorias olema erakordselt raske ja massiivne, siis filmist jääb mulje, nagu oleks tegu vahtkummist katteplaatidega. Ning tegelaste hüplemine ja üldine haavatavus jätab tunde, nagu oleks need siin tähesõdade kloonid oma valgetes seebikarbirüüdes.

Kaplan Carnak.

Teisalt tulistab film oma loo ja tegelastega väga vales suunas: teemat mitte tundvale vaatajale pole siin mitte midagi pakkuda. Kes pole ikka aastaid teema sees veetnud, see ei tea midagi mingitest imperaatoritest, miks warp on kaosesõdalaste ja deemonite allikas, mis üldse see kaos on ja miks kogu lugu nii neetult religioosse kõlaga on. Juba ammu pole kohanud ühtegi teost, mis nii viletsasti oleks suuteline enese lugu lahti rääkima. Ehk siis teemat kokku võttes: huviline saab siit alla keskmise narratiivi tuttavatel teemadel, võõras vaataja aga ei pruugi mitte midagi aru saada. Ning animatsiooni üldine madal tase peletab potentsiaalse algaja sootuks eemale.

0 viimaseid kommentaare: