Alternating Wallpaper

esmaspäev, 8. veebruar 2010

Universal Soldier: Regeneration (2009)

Mäletate seda JCVD (2008) nime kandvat linateost, mis algab Jean-Claude'i võlts-filmi võtetega ning mees kurdab, et ta ei suuda enam kõiki võitlusstseene järjest linti mängida? Noh, see otse-DVD film siin näitab, et suudab ikka küll.

Kusagil Ida-Euroopa kolkas röövib üks hõimupealik teise hõimupealiku lapsed ja ähvardab teada-tuntud Tšernobõli betoonsarga ühes seal sees oleva radioaktiivse materjaliga õhkida. Röövis osaleb tundmatu koljat, kes hoolimata tihedast kuulirahest kuidagi otsa ei taha lõppeda. Intsident äratab jänkide uudishimu ja sealt algab tavapärane vaipade sikutamise ja kukalt kratsima ajavate sündmuste jada. Tundmatu surematu osutub peatselt uuema generatsiooni universaalsõduriks, kes on kiirem ja täpsem ja erakordselt inetu slaavi mordaga (Andrei Arlovski). Peategelane Luc Deveraux, siiani õnnestunuim universaalsõdur, elab kusagil mägikülas ühes teda rehabiliteerida üritava näitsikuga. Kuid mees on siiski pigem tõhus tapamasin kui et juustusööja, tambib kõrtsis näilise põhjuseta naabri sandiks ja ei saa ise midagi aru. Eks see olegi filmi kõrgeim filosoofialend. Siit edasi sikutatakse vanur tagasi lahingumöllu, süstitakse sõdurikütust uuesti täis ja verd valatakse võrdselt viimase Rambo seeriaga. Lõpule lähenedes tõmmatakse külmkapist lagedale samaväärselt tudisev Andrew Scott (Dolph Lundgren). Viimane on jätkuvalt suuresti dementne, esitab rumalaid küsimusi ja tapab üsna valimatult kõike, mis ette jääb. Huvitaval kombel on vananemine seda meest rohkem räsinud ja sügavad vaod näkku vedanud.

Vaataja saab mingi hetk aru, miks film otse plaadile valati ja miks seda kinosaalis näitama ei hakata. Kuid kvaliteet on üle keskmise selle kategooria teose, madistamine on tõepärane, head eristuvad kurjadest ja publik saab meelt lahutada. Kindlasti ei vääri seda filmi tõsiselt võtta ega sest pingsalt iva otsida.

0 viimaseid kommentaare: