Alternating Wallpaper

esmaspäev, 8. juuni 2009

Bionic Commando

Sellal, kui CAPCOMi esimene BIONIC COMMANDO (arcade, 1987) ilmavalgust nägi, olin mina napilt viis ja pool aastat noor. Mängu sisuks oli tulnukate poolt vallutatud maailm, kus üks pädev teadlane bioonilise käega kangelase loob ning tolle arbitraarne liikumine tasemest tasemesse. Mäng üllatas ennekõike spetsiaalse „pendeldamisega” platformide vahel, sest mängus ei olnud võimalust hüpata. Hüppamise asemel pidi tarvitama trossiga bioonilist käeproteesi, mis võimaldas lühikesi vahemaid rippudes ületada.

Aasta hiljem porditi mäng tolle aja kodukonsoolidele (kuigi sisult väga erineva süžeeliiniga, säilis siiski mängu prevaleeriv liikumismehhanism) ning kel huvi, võib seda tänapäevaks naeruväärsete andmemahtude juures isegi veebilehtede vahendusel algusest lõpuni läbi emuleerida (BIONIC COMMANDO, NES). Mängu sisuks oli väga otseselt natsidega rinda pistmine, kelle lõplikuks missiooniks oli Adolfi enese ellu äratamine (mängu tegevus toimus kaheksakümnendatel). Ameerika peenetundeliste mängijate jaoks asendati füüreri päris nimi kummalise plaadikeerujata laadi tiitliga Master-D ning muudeti teisigi asju. Peategelane oli taas kord tehiskäega kangelane, kelle nimeks oli Nathan „RAD” Spencer (või siis RADD, LADD vms). Sarnaselt eelkäijale pidi temagi oma trosskäega kiikudes pahalased katki tegema ning maailma vuntsidega kantsleri küüsist ära päästma.

1999. aastal ilmus vahepõikena mäng GAME BOY COLORi peal, kuid pealkirjale oli lisatud sõnapaar ELITE FORCES. Seekord sai valida, kas trosskäeks on mees või naine, lisatud oli uusi vastaseid, uusi bosse ja relvi. Parima ülevaate saamiseks soovitan kiigata seda videoklippi.

2008. aasta hilissuvel avanes mängijatele võimalus uuesti esimest kodukonsoolimängu toksida, seekord aga uue mootoriga ning kõrgetes resolutsioonides. Rootsis baseeruv arendajate grupp GRIN töötas lähestikku CAPCOMi vanade töötajatega, et taasluua mäng BIONIC COMMANDO REARMED nime all. Mäng ilmus konsoolidele ja personaalarvutile allalaetava, keskmisest väiksema tootena. Ning kuigi mängust said eemaldatud kõik viited natsidele, füürerile jpm, siis üldine olemus säilis. Peale uuendatud graafikamootori sai mäng juurde järjekordseid salaruume, relvi ja muid esemeid. Alles jäi ka erakordselt keeruline ja väljakutsuv mäng, mille edukas trossiga liikumine jätkuvalt meisterlikkust eeldas. Huvitavamate lisandite hulgas oli silmapaistvaim suur hulk challenge room'e, kus mängija sai oma täpsust ja võimekust akrobaatika vallas demonstreerida ning siis teiste mängijatega tabelites võistelda.

Peaaegu aasta pärast REARMED ilmumist jõudis lettidele käesoleva sissekande tegelik staar, BIONIC COMMANDO tõeline, kolmedimensionaalne järeltulija, mille nimeks on... BIONIC COMMANDO.

BIONIC COMMANDO ilmus Euroopas 5. juunil 2009, PLAYSTATION 3 ja XBOX 360 jaoks. PC versiooni ilmumine lükati hetkel edasi juuli- või augustikuusse. Samas on küsitav, kas arendajad seda versiooni sootuks ilmutada soovivad ning üle saja töötaja koondamine lisavad veel omajagu küsimärke pordi edukast valmimisest.Inimkond on avastanud, et pärast tõenäoliselt kõigi natsionalistide brutaalset mõrvamist ja füüreri pea plahvatamist on biooniliste proteesidega tegelased tegelikult ohtlikud ning seega on parem neist lahti saada. Juba mainitud Nathan on esiotsa reetmise eest surma mõistetud, kuid sõprade abiga on see karistus kahandatud eluaegse vangistuseni. Maailm on üldse tunduvalt rahulikum koht, kuid kui proverbiaalne sitt jälle ventilaatorisse lendab ning tundmatu bioonilisi sõdureid kasutav rühmitus ühe linna varemeteks pommitab, otsitakse peategelase kongi võti üles, puhutakse ukselt tolm ning kogu jant algab taas otsast. Viis aastat enda tinasaapaninasid vaadanud kangelane on loomulikult kergelt tige, kuid kui lahingutsoonis väidetakse olevat tema eelnev romantiline huviobjekt, laseb mees endid rahumeeli raketitorusse pista ning pommitatud linna, Ascension City, varemetesse tulistada. Viie aastaga on Nathan kasvatanud inetud rastapatsid ja kannab nüüd erinevalt varasemast märksa getolikumaid riideid. Etteruttavalt võib aga ära mainida, et õnneks on mängus võimalik lahti lukustada klassikaline kostüüm, mis uudsele imidžile igati silmad ette teeb ning mida näidatakse vaheklippide jooksul.Pärast raketikestast välja ronimist ja oma vana tuttava bioonilise käega taasühinemist (viimane transporditakse mõeldamatu riski tõttu mehest eraldi lahinguväljale) algab mängija keeruline tee läbi radioaktiivsete, ebasõbralikete varemete vastuste ja kättemaksu suunas. Kahuriliha leiab teel armeede jagu ning peale lihtjalaväelaste (keda on mitmes erinevas soomusrüüs ning väga erinevate, valusate relvadega), snaiperite ja kuulipildurite kohtab peategelane sageli erinevaid bioonilisi lendavaid, hüppavaid, tulistavaid ja muul moel tigedaid pahalasi. Viimati nimetatute likvideerimine nõuab juba kõige madalamal raskusastmel osavust, püsivust ning mis peamine: bioonilise käe võimaluste ärakasutamist.

Trosskäega navigatsioon varemetes, maa all ning mujalgi tehakse mängijale selgeks mängu esimeste minutite jooksul, selleks eraldi koostatud interaktiivses õpetuskambris. Siin selgitatakse mängijale samamoodi trossi muud kasutusalad, kuid nood omandab Nathan mängu kestel, mõned olulisemad - mängu fundamentaalselt muutvad - oskused alles mängu teises pooles. Trossiga liikumine vajab harjumist, sest seekord on ruumile lisatud kolmaski mõõde. Kord harjutud, võimaldab trossiga enese ringi pildumine väga kiiret ja täpset navigatsiooni, kuid tegelik vabadus ringi liikuda ei saabu mitte kunagi. Nagu väga paljud arvustajad on ära nimetanud, laeb mäng väga sageli ja väga kaua. Kuigi mina isiklikult selle üle eriti ei kurda, tekitab see tülgastust situatsioonides, kus mängija teeb pärast automaatset salvestuspunkti ühe vale hüppe või kiikemanöövri ning saab surma, et seda korrata. Ning kuna mäng taolisi hetki üsna ohtralt pakub, siis võib kergesti tekkida tüdimus. Teisest küljest on see pidev laadimine mööduv nähtus, sest mida lähemal mängu lõpule, seda suuremaks muutuvad tasemed - kuni ühel hetkel laadimise probleem sootuks kaob ning mängunauding sellega asendub.

Trossiga liikumine võib olla väga kiire, ent kauguste hindamine tekitab vahest arusaamatust, kas järgmine sihitud kinnituskoht jääb Nathani haardeluatusse või mitte. Kui üldiselt on võimalik kinni haarata praktiliselt kõigest, mis ümbruses eksisteerib, siis nende kinnituskohtade sihtimine on sama palju juhuse kui tahtliku suunamise teema. Ehk siis, mõnikord jääb tunne, et mäng valib kinnituse meelevaldselt. Samas nõuab miiniväljades navigeerimine erakordset täpsust, sest nende puhul saab rippuda vaid pisitillukese sihtmärgi küljes. Kiiresti liikumine on seega raskendatud, sest pädev sihtimine on sama palju õnnestumise kui oskuse teha. Abiks ei ole ka kinnituskursori vähene eristatavus: mittehaaratavate pindade peal kuvatakse sihik tumehalli, haaratavate pindade puhul helesinise tooniga, miks kahjuks ei ole piisavalt erineva väljanägemisega. Teisest küljest ei loe mäng (võimalik, et kahjuks) tasemete läbimise juures mingit aega, seega ei ole ei sundi ega kiiret. Ning miiniväljast mööda - vette või muidu radioaktiivsesse sodisse - kukkudes on mängijal alati lõpmatu arv võimalusi uuesti proovida.Trossiga saab „häkkida” vastaste tugipunkte, mis tähendab lihtsalt nendesse ühendumist ning kõik toimub automaatselt (enamasti toimub see häkkimine hõljuvate miiniväljade deaktiveerimise eesmärgil). Selle tegevuse käigus kuvatakse bioonilise käe sondi meenutav teravik, mida kasutatakse samas mängu peamenüüs. Jääb üle küsida, miks ei kasutata sama, graafiliselt väga stiilset, maatriksilaadset kuvandit mängu kestel infomenüüs (kus talletatakse hetkel käimas olevad missioonid, mängusisesed ülesanded ehk challenge'id ja teenitud uuendused ja relvade erivõimed). See menüü, mida vähemasti mina ohtralt kulutasin, tundub poolik ja inetu, kuigi funktsionaalselt tarbitav. Paistab, et see on üks neid elemente, mis mängu jooksul tagaplaanile jäeti ning mille kohta on vähe lootust, et PC versioon midagi muudaks. Peale miiniväljade kahjutuks tegemise võimaldab häkkimine kuvada erinevaid (kahjuks küll ainult teksti kujul) infokilde, mis annavad enam aimu toimuvast ja võimaldavad narratiivi sel moel laiendada. Kes tahab mõnevõrra huvitavamat häkkimist, proovigu ära REARMED (see video annab aimu, mäherdune too minimäng on, algusega ~1:05).Vastastega toime tulekuks on mängul pakkuda üsna korralik arsenal erinevate kelmikate nimedega relvi, mis valdavalt sisaldavad tavapärast kaadrit käsipüstolist, pumppüssist, granaadiheitjast, snaiperpüssist, raketikahurist jne. Kõigi relvadega on seotud ka mõned challenge'id ehk ülesanded, mille eduka täitmise korral pakub mäng kas siis relvadele või tegelasele uusi oskusi, mille hulka võivad kuuluda parem soomusrüü, kiirem relvade laadimine, suurem tulejõud ja muud. Kuid relvade olemasolu on teisejärguline, sest mitte ainult ei jagata nende jaoks vaid näpuotsaga laskemoona - mäng ise soosib vastastest jagu saamiseks kasutada trosskäe abi. Viimasega kaasnevad mõned toredad oskused, mida saab rakendada nii tavalise jalaväe kui ka suuremate vastaste likvideerimiseks. Nimelt võimaldab tross Nathanit vastaste vastu visata, vastaseid enese poole tõmmata, visata vastaseid suvalise prahiga (autod, kivid jne) või siis teiste vastastega. Võimalusi on palju ning nende lõppedes jääb alati alles võimalus pahalastele oma raudkäega lihtsalt vasta kolpa lajatada. Loomulikult viskab mäng tasemete kulgedes mängija suunas üha enam ja enam kurjameid ning nendest edukalt jagu saamise tarbeks peab mängija olema suuteline kohanema, kasutades nii oma vähest arsenali, vahetut ümbrust kui ka trosskätt.Vastaste hulk ja variatsioon on piisavalt suur, et pakkuda pidevat vaheldust ning kord ja jälle komistab mängija ka suuremate bosside otsa, kellega madistamine eeldab pigem kannatlikkust ja täpsust, kui et sõgedat kuulirahet.

Graafika on üldjoontes terav ning kvaliteetne, kuid eriefektide vähene hulk ning ilmselgelt kinni keeratud muude graafiliste nüansside vähesus jätavad mulje mahajäetud tühermaast. Pildimootor (DIESEL) töötab antud maailma raames, kuid isegi ülal toodud varajases treileris on näha tunduvalt enam depth of field, bloom ja motion blur efekte. Jääb üle oodata ja loota, et PC versioon on graafiliselt täiuslikum ning pakub konsoolidega võrreldes enam silmailu.

Juba REARMED miksis vana mängu meeldejäävaid meloodiaid omajagu, kuid seekord on mängus olemas terve saundträki tugevalt uuendatud, võimas foon. Muusika on sedavõrd hea, et tegijad (Jamie Christopherson) on lubanud terve kompilatsiooni eraldi plaadi peal välja anda. Ära tuleb nimetada aga seda, et muusika parimad palad mängitakse ainult lahingsituatsioonides, sageli ülekaalukalt tugevate vastastega. Niisiis leidsin ma endid sageli lennumasinate alla tulistamise asemel nende eest põiklemas, sest et soov lugu nautida nii suur oli. Ühe parima loo remiksitud juppe sai kuulda ka ülal ära toodud evolutsioonitreileris.

Kuigi tunnen vajadust ära mainida mängu üldist süžeed, siis jään antud puhul pigem äraootavale seisukohale. Selle mängu(seeria) omadus narratiivile valdavalt vilistada on teada ja siiani ei ole ma tajunud eriti palju (loe: piisavalt) nüansse, mis mind kulisside taga toimuva loo raames haaraks või kaasa viiks. Arbitraarne antikangelane kakleb stereotüüpiliste kurjamitega, kusagil on mingid naised ja muud eksiteed, kuid sellest ehk pikemalt pärast mängu lõpetamist.

Kuigi hetkel on veel vara nimetada oma lõplik hinnang ja teha kokkuvõtteid - mängu lõpetamine on alles mägede taga ning siis pöördun ma kindlasti tagasi oma ajaveebi ja kirjutan tundmustest uue sissekande - pean ma nentima, et see mäng minule väga meelt mööda on. Siin on piisav kogus sisu, mis on pakitud keskmisest etemasse vormi, et mind mõnda aega köita. Liikumismehhanism on meeldiv ja õpitav, raskuskurv ei ole üle mõistuse terav ning mängu pakutav arsenal on lõbus. Kindlasti ei ole see toode kõigi jaoks: siin on liiga palju võimalikku frustratsiooni, mäng ei ole tegelikult päriselt kasutajasõbralik ning klantspilti leiab oodatust vähem.

Telli mäng: PLAYSTATION 3 versioon, XBOX 360 versioon, PC versioon. Suure tõenäosusega hinnatakse seegi mäng üsna kiiresti veelgi enam alla ning huvilised võivad juba praegu oksjoneid mööda soodustehinguid leida.

Loe edasi: EDGE 6/10, METACRITIC.

0 viimaseid kommentaare: