Alternating Wallpaper

pühapäev, 10. juuni 2012

The Raven (2012)

Edgar Allan Poe oli 19. sajandi esimese poolel elanud ameeriklasest kirjanik ja luuletaja. Mehe panus ja tema tööde mitmekesisus jäävad alati märkima nii mõnegi žanri algusaegu. Kui täpsem olla, siis nooremast peast lugesin Poe'd, Miltonit, Marlowe'd ja veel palju teisi vanemaid meistreid suurema isuga. Haripunktiks olid ülikooliaastad. Siis aga huvi vaibus. Viimasel ajal olen sageli jälle käe kas raamaturiiulisse pistnud, et mõnd vana meistrit sirvida või siis käivitanud oma Kindle lugemisseadme, kus teosed sama hästi sees on. Kui tulid uudised, et Kaarnast filmi vändatakse, siis lükkisin märkme äravaatamist ootavate teoste nimistusse. Kahjuks aga nihutasid kohalikud pasakinod sellesinase filmi seansid väga kiiresti pimedatele öötundidele, eks ikka selleks, et teha ruumi kvaliteetfilmidele nagu kung fu jänes ja muud koledat. Viimaks sain siiski teose ära vaadata ja järgnev on põgus pilguheit Poe kadunud maailma.

Teatav sarnasus kadunud autoriga on siiski olemas.

Filmi algus leiab vaataja nimetatud 19. sajandi keskel Baltimore'i linnakesest. Edgar Allan Poe (John Cusack) on suhteliselt alla käinud, alkohoolikust odav poeet, kelle hiilgeaeg on ilmselgelt möödas ning kelle aega sisustab brändi. Kusagil on armuke Emily (Alice Eve), kelle papa aga noorte kooselu mõttest sugugi vaimustatud ei ole. Siis aga võtab tegevus imeliku pöörde, nimelt sigineb linnakesse sarimõrvar. Mitte suvaline sarimõrvar, vaid keegi, kelle kätetöö näib spetsiaalselt matkivat Poe enda kirjutatut. Mitte ainult seda, vaid alates mingist hetkest sihib tapja spetsiaalselt ka Poe lähema ringkonna inimesi. Uuringu võtab üle Emmett Fields (Luke Evans), kelle esimene asi on loomulikult kirjanikku ennast süüdistada. Lugu võtab emotsionaalsema pöörde, kui kirjaniku noor pruut röövitakse. Kiiresti saadakse aru, et tapja ikkagi keegi teine on ning siis algab kurjategija ja kirjaniku kassi-hiire mäng. Mõrvar jätab oma ohvrite külge vihjeid ja viiteid erinevatele Poe kirjutistele, mille abil siis uurijaid tõele lähemalt tuua. Kahjuks on see kõik selline pingutatud ja tõtt-öelda keerukalt usutav, mitte just eriti õnnestunud detektiivitöö. Loo lõpulahendus on lame ja kukub suhteliselt permanentselt perseli.

Kaunitar Emily (Alice Eve).

Kaarnas on palju rämedaid vajakajäämisi, aga kõige valusam nendest allakirjutanu jaoks on John Cusacki kaasamine peaosas. Mitte miski, mida see mees teeb, ei ole kirjeldatav ei filminäitlemise ega tõsiselt võetava kunstina. Cusack sobiks edukalt mängima Poe'd, kui teoseks oleks koomiline muusikal, aga mitte gootilikule õudusele panustav linateos. Õnneks panevad teised näitlejad natuke parema esitusega õla alla, nii Evans kui Eve täidavad nende jaoks kirjutatud osi kenasti. Kaameratöö on korrektne, ent kaugeltki mitte meeldejääv. Heliline pool on kuidagi eriti võlts (püstolilahingud kõlavad naeruväärselt). Muusikast ei jäänud kõrvu midagi. Dialoog on hambutu ja peale paari üksiku viite peaosalise poeesiale ei ole siin midagi mainimisväärset. The Raven on seega pettumus, taas kord käest lastud võimalus, mis veelgi enam kaugendab selle meisterliku kirjaniku mälestust. Korraks mõlgutasin mõtteid, et kes oleks see kohane meesnäitleja, kes suudaks isegi nii nigelale käsikirjale Poe rollis au anda? Mingis paralleelses universumis oleks see film valminud, peaosas Johnny Depp. Kes oleks näidelnud ringe ümber Cusacki ja iga teise. Kahjuks oleks tema kaasamine toonud ühes Tim Burtoni ja siis oleks sellest filmist saanud keskpärase võitu From Hell ristatud Sleepy Hollow'ga. Samas oleks võinud ka hullemini minna - Poe rollis oleks võinud üles astuda Nicolas Cage. Hmm. See oleks tegelikult vist vähemalt mingi kämp-väärtuse saavutanud. Antud olukorras jääb The Raven kiiresti ununevaks, sisuliselt straight to video teoseks.

0 viimaseid kommentaare: