Alternating Wallpaper

reede, 25. mai 2012

Men in Black III (2012)

Esimene Men in Black nägi ilmavalgust aastal 1997. See oli kirju ja suhteliselt hea suure rahaga tehtud ulmekomöödia, milles oli südamlikkust, aga ka kandev süžee, mis toimis. Puhtalt ahnusest tehti filmile järg, milles polnud eelkirjeldatust kumbagi. Ja alles nüüd, ligemale viisteist aastat pärast esimest filmi, veereb ekraanile kolmas osa. Reklaamimasin uue filmi jaoks täristab juba väga pikka aega ning kuna suure rahaga tehtud ulme on tänapäeval sinna väljasurevate liigi poole kalduv, siis tuleb iga šanssi kasutada. Avanes võimalus selle esimene lihtsurelike seanss ära vaadata (kahjuks nende koljut lömastavate 3D prillidega) ja nüüd siis väike kokkuvõte nähtust.

Tagasi tööpostil: agent J (Will Smith) ja agent K (Tommy Lee Jones).

Kuu peal on vangla ja vanglas istub eriti ohtlik boglodiidist kurjam Boris (Jemaine Clement). Filmi avangus põgeneb mees vanglast minema ja otsustab kätte maksta agent J'le (Tommy Lee Jones), kes palju aastaid tagasi tema käe otsast tulistas ja samas boglodiitide rassi väljasuremisele määras. Pahalane reisib ajas tagasi ja kustutab K olemasolu sootuks. Miskipärast jääb J (Will Smith) muutunud ajaloost mõjutamata ning ühes agent O'ga (Emma Thompson) saadakse kiiresti aru, et keegi on aegruumiga manipuleerinud. J rändab olukorra päästmiseks tagasi 1969. aastasse, et seal ühes noorema K'ga (Josh Brolin) olukord lahendada (kes ). Madistamist ja hüplemist ja kihutamist jätkub kuni filmi lõpuni. Kiiduavaldustega tuleb ära mainida viienda dimensiooni tulnukas Griffin (Michael Stuhlbarg), kes näeb igat võimalikku tulevikku üheaegselt ja sellest tulenevalt on sellise kergelt opaka olemisega.

Uus ajas rändav kurjam Boris (Jemaine Clement).

Kolmas Men in Black on tunduvalt parem kui teine film. Kahjuks aga ei küündi kvaliteet siiski tagasi esimese teose juurde. Olgugi, et südamlikkus on teemasse tagasi toodud, on selle rakendamine natuke kohmakas. Efektid ja müdistamine on tasemel, mida neist oodata võiks. Eraldi tuleb pöörata tähelepanu dialoogile, mis on eriti filmi teises pooles terav ja vaimukas, jätmata muljet pingutamisest. Kuid on ka ridamisi puudusi, mida siinkohal pikemalt lahata tuleb. Jutustus ehitab endid küsimuste najal, mis tegelikult vastuseid ei saa. Või kui saavad, siis jääb arusaamatuks, miks või kuidas üks või teine olukord sedasi läheb. Ajas reisimise reeglid ei tundu ka päris paigas olevat, mis näiteks Tagasi Tulevikku sarja austajatel karvad turri võivad ajada. Õnneks ei võta kõnealune film endid kuigi tõsiselt, mis suuresti olukorda päästab. Lõppude lõpuks on see jant täpselt keskmiselt rahuldava kvaliteediga, defineerudes suvekino stereotüüpilise esindajana. 3D oli mõõdukas, ehk siis mitte nii hea, kui ma loota julgesin. Küps, ülikergelt seeditav ulmekomöödia, mis sobilik ennekõike lapsemeelsetele.

0 viimaseid kommentaare: