Alternating Wallpaper

kolmapäev, 2. november 2011

The Three Musketeers (2011)

Ehk siis depressiooniookeani lained on karumühinaga pea kohal taas kokku löönud ning pinnale ei jaksa tõusta. Lood on lausa nii kehvad, et olen hakanud videomänge uuesti arvustama, olgu see siis kuitahes konarlik tegevus tahes. Ammu pole juba midagi filmide kohta kirjutanud, isegi kui vahest harva ikka uusi linateoseid vaatama kipub. Tasahilju siiski koguneb jälle mõteid ja suurem sõnnik ujub pealispinnale, kust siis maha raputades emoveebi seinale kleepuda. Tegelik põhjus jällegi kord filmilämina sulepead kätte võta on proosalisem: sel nädalal tähistab oma sünnipäeva kodumaa endist viisi hüpertootlikeim filmiblogija Trash (tuntud ka konglomeraat-kartell Trash & Pojad & Co & Limited asutaja ja osanikuna). Endast targemaid mehi tuleb ikka austada ja meeles pidada, seega pühendan järgneva sissekande uuest Kolme Musketäri filmist just nimelt Trashile.

Meie kangelased kuninga juurde vaibale kutsutuna.

Filmi alguses tungivad kolm musketäri ja leedi de Winter (Milla Jovovich, kellele läks kintsude näitamise eest ilmselt suurem osa filmi eelarvest) Leonardo da Vinci aardekambrisse (noh), et varastada sealt legendaarse leiutaja plaanid lendavate lahinglaevade jaoks (nagu arvata oleks). Mileedi mängib loomulikult topeltmängu ja kui paberid käes, müüb need põlisvaenlasele Buckinghami hertsogile (Orlando Bloom, kellele läks niisama etlemise eest teine osa eelarvest). Musketärid reisivad tagasi kodumaale ja manduvad niisama. Nüüd nihkub fookus noore D'Artagnan'i suunas (andetu lapserajakas Logan Lerman), kes sarnaselt raamatule seab oma tee Pariisi poole, et hakata musketäriks. Ning nagu raamatus, nii toimub ka siin konfrontatsioon Rochefort'iga (Mads Mikkelsen), kohtumised musketäridega Pariisi seinte vahel, halenaljakas duell ja sellele järgnev madin kardinali kaardiväega. Ning sealt edasi teemantehte lugu ja nii edasi. Probleem polegi selles, et algmaterjalisse väga kerglaselt suhtutakse ja seda märulisüstidega padunarkomaanidest lödiajulisele vaatajaskonnale vaadatavaks muuta proovitakse. Pigem on probleem kinni selle tilulilu ebavajalikkuses, sest tegelased ja nende olemus võiks olla piisav esile pääsemiseks ka ilma lendavate laevade ja kung fu trikkideta. Teost päästab ehk see, et enamus siin üles astuvaid tegelasi ei ole endid veel peavoolufilmides tõestanud ehk siis nende tagasihoidlik näitlemisoskus ei pääse sedavõrd esile. Dialoog on labiilne, mida oligi arvata, seda eriti hertsogi puhul. Isegi kui mõnevõrra tundmatud musketärid oma kvaliteete vaka all hoiavad, on noore musketärihakatise D'Artagnan'i kriiskavalt halb näitlemine hingele piinav, samal ajal kui Mikkelsen lihtsalt ei näitle - selle mehe kivinäo eest võiks eraldi auhinna välja anda. Milla hüpleb juba temale omaseks saanud stiilis, aga see on kõik tühi ja kiretu, tema tõlgendus Mileedi karakterist on pigem odav agulihoor kui et väljapeetud õukonnaintrigaan. Võitluste koreograafia ja eriefektid on ootuspäraselt üle keskmise kvaliteedi, isegi kui lõpus lennumasinad pigem papist tunduvad. Kultuurilugu reostab teos rõõmsasti.

Kardinal Richelieu (Christoph Waltz) ja salakaval mileedi.

Disney püüab musketäridega teha midagi sellist, mis võeti ette piraadifilmide frantsiisistamisega. Kõrva jääb kriipima keskpärane muusikasillutis, mis oma krõbedate nootidega on praktiliselt eristamatu piraadifilmide trillerdamistest. On tunda, et tegelased on paigas (loe: jäävad ellu, raisk) ja et vahekorrad maalitakse välja võimalike järgede jaoks. Kas neid tegelikult ka tulema hakkab... Mine võta kinni. Iroonilisel kombel kõlab filmi lõpus see helipala, mille pealkiri omakorda kinnistab läbitud teed ja seda, kuivõrd ajad on muutunud. Minu eakaaslased meenutavad ehk hea sõnaga venelaste tehtud filme (isegi kui noodki pigem palaganiks kiskusid; samas on venelaste suhe prantslastega ajalooliselt olulisem ja seeläbi on nende töötlus vähemasti ajastule omaselt lõbus), aga miks ka mitte teisi, kasvõi suuremate kinotähtedega versiooni raudsest maskist. Musketäride uus seiklus on klants, aga rumalavõitu, muusikavideo laadis meelelahutus. Soovitatud hädavajalikkuse korral lastele ja neile, kes raamatuid lugenud ei ole ega seda tehagi ei kavatse.

0 viimaseid kommentaare: