Alternating Wallpaper

kolmapäev, 2. märts 2011

The Mechanic (2011)

Arthur Bishop (Statham) on edukas palgamõrvar. Vabast ajast kuulab vinüüli pealt klassikalist muusikat ja taastab 1966. aasta klassikalist Jaguari. Reisib Aafrikasse ja mõrvab mingi kohaliku kurikaela. Siis reisib tagasi koju ja kargab mingit prostituuti. Seejärel antakse talle ülesanne mõrvata oma pikaajaline ülemus ja sõber, keda mängib selle filmi ainus ehtne näitleja, Donald Sutherland. Peategelane laseb taadi loomulikult õilsalt maha ja tegelikult võiks asi sellega mutt olla. Aga ei. Kusagilt mülkamudast ujub pinnale taadi kahtlase väärtusega poeg (Ben Foster), kes ühelt poolt tahab isa surma eest kätte maksta ja teisalt tahab Arthuri kombel palgamõrvariks hakata. Paari keerdkäigu järel hakkabki meistermõrvar poisiklutti koolitama, sest südametunnistus nii valusasti piinab. Kõik kulgeb tavalist palgasõduri elurada pidi, kuni ühel koledal päeval kohtab kangelane ühte kolleegi, kes sootuks teises ilmas peaks olema. Siit hargneb välja, et filmi algusest pärit taadi tapmine tegelikult petuskeem oli ning et kõiges halvas hoopis teine ülikonda kandev kurjam süüdi on. Arthur võtab siis oma usina õpipoisi seltsi ja läheb laseb kõik asjaosalised maha, k.a koristaja ja vahtkonna ülema kuldkalad (deleted scenes). Siis saab õpipoiss teada, et nimikangelane papale kuuli rindu täristas ja üritab teda koos autoga õhku lasta. Bishop aga veeretab ennast õigel hetkel autost välja, istub teise autosse ja sõidab minema. Nooruk rändab tagasi peategelase eraklikku elamisse, paneb vinüüli mängima ja läheb uhke restaureeritud autoga lõbusõitu tegema. Vaataja näeb siinkohal, kuidas plaadimängija külge ühendatud lõksu tulemusena maja maha põleb. Poiss märkab siis auto kõrvalistmel paberit, millele on kirjutatud sõnad: kui seda loed, oled surnud. Selle peale auto plahvatab. Fin.

Filmi lõpuks on ainult üks pildil olevatest meestest elus.

Arvustuse tarbeks uurisin natuke filmi tausta ja külastasin ka võrguentsüklopeedia lehekülgi. Ning kui lõpuni aus olla, siis oleks niisama sisukokkuvõtte läbi lugemine säästnud mind sellest üheksakümne kolmest minutist haigutamisest. Sest filmis ei ole mitte midagi vaatamisväärset. Tegelased on õhukesed nagu paber, märulistseenid on igavad ja vaimuvaesed, pinget küll kruvitakse, aga selle kruvi pea on ammu siledaks keeratud ja enamus aega käib kruvikeeraja niisama ringi.

Jõudehetkel.

Kui Transporteris oli Stathami - ütleme siis, et mõnevõrra sarnane - tegelane põhimõtetega ja tema jälgimine oli lõbus, siis siinne hästi kinni makstud sarimõrvar on lame ja kahvatu. Isegi kui käsikirja ääremärkustes oli ehk kommentaar, et Arthur Bishop - an assassin with a heart of gold, siis ekraanile jõudes ei jää sellest aimdusest mitte midagi järele. Ei miski tema tegudest ega altkulmu vaatamisest ei süvenda vaataja suhestumist selle tegelasega. Dialoog on hapu ja kaameratöö nigel. The Mechanic ühineb rea kiiresti unustatud märulitega, mida viimasel ajal suure rahaga armastatakse vändata, kuid millest lõpeks mitte ühtegi kirgastunud elementi välja ei nopi. Vältida.

0 viimaseid kommentaare: