Alternating Wallpaper

neljapäev, 10. veebruar 2011

The Equalizer (1985-1989)

Möödunud aasta viimastel nädalatel võtsin ette ja vaatasin läbi terve The Equalizer ehk siis Võrdsustaja sarja. Kokku seda eriti palju ei olegi, napilt neli hooaega, igaühes ligemale 20 episoodi. Võrdsustaja oli ameeriklaste vändatud põnevusseriaal endisest keskluure agendist nimega Robert McCall, kes on oma endisest ametist omal soovil lahkunud ja on alustanud n-ö konsultatsiooniteenuse pakkumist (lastes kohalikus lehes ära trükkida reklaamteksti kirjaga Odds against you? Call the Equalizer. 212-555-4200). Konsultatsioon on sõltuvalt probleemidest väga erinev: lihtsalt vestlemine võib kiirelt üle minna tulevahetuseks ja kes teab milleks veel. Peaosas oli tänaseks manalateele läinud Edward Woodward, selleks ajaks juba üle 55 aasta vana briti teatri- ja telenäitleja. Woodwardi suuremaks teletööks oli sarnase süžeega briti sari Callan, kus peaosaliseks veel pädev tegevagent oli. Omal moel võib nende kahe vahele stiililise ja sisulise silla tõmmata, kuid mina ise pole Callanit eriti vaadanud ja seega jääb suurem kommenteerimine seekord ära.

Kaalukausside joonde ajaja Robert McCall.

Erinevalt Callanist on Võrdsustajal karmavõlg. Terve sarja vältel on hulganisti viiteid süngelt tumedale minevikule, millega McCall omal moel rinda peab pistma. Niisiis aitab mees neid, kes kas süsteemi hammasrataste vahele on jäänud, neid, keda tavalised kordnikud kas aidata ei oska või siis ei saa. Nii teemade kui ka stiilide erisused on seejuures kosmilised. Üldskeemi järgi on iga episood omaette lugu, sinna-tänna satub ka kaheosalisi juhtumeid. Enamasti on üks kandev liin, vahest harva on mingi väiksem b-stoori. Nagu öeldud, on stiilide erinevused üsna drastilised. Kui mõni lugu räägib kergemal toonil kiuslikest naabritest või kurjast majavaldajast, siis kord ja jälle satub mees vastamisi pedofiilidega, psühhopaatidega, erakordselt hästi organiseeritud kuritegevusega ja veel hirmsamaga. Peaaegu mängleva kergusega mängitud episoodide vahele juhtub praktiliselt õudusfilmidega sarnaseid temaatikaid. Kuigi enamasti antakse mõista, et Võrdsustaja on üksik hunt, käib sarjast sageli läbi sõpru ja abilisi, neist kõige sagedam on Mickey Kostmayer (Keith Szarabajka), kel miskipärast õnnestub alati aidatavatesse neiudesse ära armuda ja siis nendega magada. Vähem ekraaniaega pühendatakse ka McCalli pojale Scottile (William Zabka). Veel ühe toreda tegelasena võib ära nimetada nimetu Kontrolli (Robert Lansing), kes vastutab edasi luureagentuuri töö juhtimise eest ning kelle tee seeläbi peategelasega sageli ristub.

Isa ja poja tuleproov esimeses hooajas. Kui väga poeg endise agendi jalajälgedes sammub, saab näha alles neljandas hooajas.

Kuid peale nimetatud peategelaste käib sarjast läbi peaaegu hoomamatu hulk hilisemaid väga tuntud näitlejaid või siis niisama tuttavaid nägusid. Siinkohal kerge loetelu: Lawrence Fishburne, Kevin Spacey, Christian Slater, Meat Loaf, Oliver Platt, Adam Ant, Vincent D'Onofrio, Richard Jordan ja veel kümneid teisi.

Võrdsustaja tumedam külg.

Võrdsustaja vaatamine tõi tagasi hulgim toredaid mälestusi sellest ajast, kui värviline televisioon vabariigi pinnal alles kanda kinnitas. Kuigi mitte terve sari pole alati ühtlase kvaliteediga, oli selle vaatamine nauditav ettevõtmine. Kahjuks on seriaalist DVD peal välja antud ainult esimene hooaeg, ülejäänud kolm peab huviline juba omal käel kätte leidma. Ning meeldetuletuseks veel see legendaarselt paranoiat toitev sissejuhatusklipp.

1 viimaseid kommentaare:

Jaanus ütles ...

"Kutsuge McCall" oli Eesti pealt.
EVTV oli sel ajal kanal ja A-Rühma näidati kell üheksa õhtul kui päeva tõmbenumbrit.