Alternating Wallpaper

teisipäev, 26. oktoober 2010

Retired Extremely Dangerous (2010)

Elu raisk on ikka põnev. Kahe nädala eest käisin haiglas operatsioonil ja siis tervenesin kaks nädalakest. Eile võeti viimane toru neerust välja, aga selle jaoks pidin viis tundi polikliinikus ootama, sest haigla peale oli ainult kaks riistapuud, mis selle protseduuri jaoks kõlbulikud on. Aga enne endale kiirabi kutsumist istusin üsna suure valuga vannis ja vaatasin mäkbukist REDi ära. Alljärgnev on sellest pisike kokkuvõte.

Kes tahab, see võib minna ja kusagilt ajaveebi sügavustest välja kaevata sellise teose, nagu seda oli The Maiden Heist (2009) arvustuse ja seda lugeda. Sarnasused tulid esile just sealt, kus tegelased ise oma vanadust üles mängivad ja otsekui nostalgiliselt möödanikus juhtunud heietavad.

Bruce Willis mängib erru läinud eriagenti, kes aega mööda rahuliku eluga toime püüab tulla ja flirdib telefoni teel oma pensioniametis töötava ontliku neiuga. Ühel õhtul tungivad mehe koju tigedad sõjardid, kes kogu elamise ribadeks tulistavad. Peategelane tunnetab ohtu, läheb otsib oma huviobjektist telefonineiu üles. Kuna mees teab, et teda tappa püüdnud kurjamid suure tõenäosusega ka neiu elu kallale kipuvad, siis võetakse neiu olude sunnil pantvangiks ja algab pseudo-romantiline seiklus tõe avastamise suunas. Esmalt viib tee noorpaari vana võitluskaaslase Joe juurde, keda mängib hollivuudi igihaljas Morgan Freeman. Kiiresti saab selgeks, et kurjamid ka teda maha lüüa tahavad ning mõne aja pärast jõutakse jälgede ajamisega musta nimekirjani, milles olevad tegelased kõik ohus on. Sedasi jõutakse kiirelt edasi John Malkovichi juurde, kes üsna veenvalt hullumeelset eks-agenti mängib. Pärast seda teevad oma etteaste veel Helen Mirren ja sinne isiklik lemmik Brian Cox. Viimane mängib väga usutavat vananevat venelasest agenti. Kogu see punt jageleb oma probleemidega kord kurbnaljakas, kord üsna vägivaldses võtmes. Kurjamite poolel astub üles kivinägu Karl Urban, kelle esitus selles teoses siiski tagaplaanile kipub jääma (tänase päevani on selle mehe parim roll minu meelest uuest Star Trekist). Üllatavalt toreda osatäitmise teeb naisterahvas Mary-Louise Parker, kes peategelase armuobjekti mängib.

RED on tore kergemat sorti meelelahutus, kuid selle tempo ja situatiivsed erisused teose vältel tekitavad kohati ebamugava tunde. Algmaterjalina eksisteerinud koomiks ei ole teab mis auhinnatud kraam, kuid õnneks paistab seda filmirulli vahelt vähe välja.