Alternating Wallpaper

esmaspäev, 2. august 2010

MG Wing Gundam

Käesolevaga lükkan ümber tõdemuse, et minu ajaveeb nüüdsest vaid filmide ja videomängude kroonika on. Vastupidi, Paldiski mudeliehitajate klubil on kindlasti hea meel teada saada, et mina jätkuvalt plastikutükke teineteise külge kinnitan. Paus on sisse tulnud pigem seetõttu, et minu nüüdseks aasta jagu vana uus korter piisava varustusega varustatud pole olnud. Kuid tasapisi olen neid puudujäämisi likvideerinud, paari kuu eest muretsesin enesele soliidse tooli, millega töölaua taga sootuks etem istuda on. Ning ma olen ka palju aega pühendanud oma - seda korda siis nullist - tööriistakasti täitmisele, muretsedes erinevaid liivapabereid, näpitsaid, poleerimisvahendeid, aga ka muud vajalikku. Nüüd, kui vanameistri tööriistakapp kättesaamatu on, pean ehitamisel rohkem eksperimenteerima erinevate kombinatsioonide ja muu võimalikuga.

Umbkaudu täpselt kolimise ajal tabas mind teataval määral gunpla faas. Üleminek sellele toimus tegelikult aeglaselt, aga etapp näib senini kestvat. Viimased Armored Core mudelid, mis ma ehitasin, olidki Fascinator, Rosenthal ja White Glint. Kuigi viimane neist jäi pooleli, sest hakkasin elukohta vahetama ning on kusagil karbis juppidena tänini. Glint jäi pooleli ka seetõttu, et mulle selle mudeli kvaliteet sootuks vastukarva oli. Nimelt on too mudel ebamõistlikult keeruliseks disainitud, samal ajal aga ei ole liigendid ega jäsemed piisavalt hästi läbi mõeldud. Tagatipuks said vist disainerid isegi aru, et see mudel mõneti flopi tegi ja andsid välja spetsiaalse movie color versiooni. Kuigi mul seda karpi veel riiulis ei ole (hind jääb sinna kümne tuhande jeeni kanti, sest karbis on peale mudeli veel booster), planeerin kunagi AC poolele naaseda. Erinevatest väga lahedatest AC mudelitest on vahepeal oma järge riiulis ootamas Lahire ja Helios. Nendest esimene on mulle eriti südamelähedane. Kuid kaldun teemast liialt kõrvale.

Nagu öeldud, leian endid praegu gunpla faasi keskelt. Eks see algas White Ogre tellimisega, siis Macrossi mudelite ehitamisega oli üleminekuperiood ja nüüd olen juba ridamisi päris legendaarseid gundameid kokku ehitanud. Ei, ma ei ole veel oma ainsat perfect grade mudelit voodi alt välja tõmmanud ja ehitama hakanud. Selleks puudub hetkel lihtsalt vaimne teravus ja kuumalaine käes ei taha ma oma töntside rasvunud sõrmedega tolle mudeli ideoloogilist perfektsust puudutada: pigem ehk jahedal talvekuul, kui pikad pimedad üksinda kodus veedetud ööd selleks enam põhjust annavad. Ent keskmine master grade on minu oskustele paras ja nende ehitamine on kiire, lõbus, ent samas piisavalt täpsust nõudev.

Kuigi alustasin selle suve sellise toreda masinaga, nagu Strike Gundam, siis üsna peatselt lasi Bandai välja legendaarse Wing Gundami uue versiooni. Kes algusest peale minu emoblogi lugenud on, teab minu suhet Gundam Wing seeriaga, seega tellisin ma nimetatud mudeli peaaegu automaatselt ja ootasin pikisilmi, et maksta värdjatest postitöötajatele ja tollile suuri summasid, et karp omakorda kätte saada. Ning kuigi mudel ise on tunduvalt etem vanematest sama gundami master grade esindajatest, on siin siiski väga palju üle nuriseda. Esimest korda on tabatud soovitud soomuse tegelik disain, kuid selle arvelt on tehtud ohtralt mööndusi. Veel mõne sõnaga selle soomusrüü disainil peatudes: selle mudeli puhul on minu meelest kõige paremini kombineeritud gundami massiivsus ja jõulisus, ent samas on mudel piisavalt proportsionaalne ja graatsiline. Umbes nagu gunpla maailma Su-27.

Mudeli sisemus on tavapäraselt MG kombel detailne ja kenasti artikuleeritud. Sisemine raam on efektne, kuigi pisut ebaaerodünaamiline. Esimene suurem kaebus tuleb avatava kabiini kohta. Siin on nii juppide kui ka liikuvate osakeste vahemine ruum sedavõrd tilluke, et igasuguse hilisema lihtsustatud liikumise sootuks unustada võib. Mis aga suurem probleem ei ole, sest nende luukide avamine minu meelistegevus nagunii ei kipu olema. Ent mida komponentidega edasi, seda ebameeldivamaks töö muutus. Pea tundub ülejäänud mudeli suhtes ebaproportsionaalselt väike ja selle arvelt jätab tunduvalt viletsama efekti, kui peaks. Kael on samas tarbetult pikk, ent seda soovitud poseerimise tarbeks. Ning nii pea kui ka ülakeha ja tiibade juures tuleb mängu minu suurim probleem. Nimelt on animusarjast ja karbikaanelt näha, et nimetatud soomuse teatud osad kahvatult kollast tooni on. Miks oh miks on need siis selle mudeli puhul tehtud erkoranžist plastikust? Üks võimalus oleks need komponendid uuesti lahti ühendada ja üle värvida, kuid praegu puudub mul selleks vajalik varustus ja soovitud kapp värvidega. Tulles tagasi komponentide üldise kvaliteedi juurde, siis selle mudelid õlad on ühed kohutavamad, mida ma olen üle pika aja kohanud. Harva suudavad gunpla disainerid midagi nii jaburalt kokku ehitada, kuid antud puhul on seda tehtud transformatsioonile mõeldes.

Mudeli transformatsioon on mõõdukalt lihtne (võrreldes näiteks selle mudeliga), kuid soovitud lõpptulemus bird mode's näeb sedavõrd mõttetu välja, et isegi minutaoline nostalgik sellest midagi ei hooli. Päris kindlasti oleks transformatsioonist loobumine pakkunud võimalust ehitada paremad õlad ja korralikum torso. Viimasena tuleb ära öelda, et isegi mudeli tiivad on ebaõnnestunud. Esmalt viivad need torso külge kinnitatuna terve mudeli tugevalt tasakaalust välja. Teiseks on tiibade eneste artikulatsioon praak, nõudes isegi lihtsaima ehitamise jaoks teatud nurkade maha lihvimist. Ning viimaks n-ö tiivasirutamise juures jääb pind hõredaks ja inetuks.

Ei oskagi selle ülevaate lõpuks midagi täpset ära öelda. Ühelt poolt olen mudeli kui selle soomuse pädeva tõlgendusega rahul, teisalt aga on selle madal kvaliteet murettekitav. Ometi hindan ma seda mudelit sootuks algaja vääriliseks, ehk siis hea algusmaterjal, et siseneda master grade mudelite maailma ilma liigse piinata. Päris kindlasti tähendab selle vilets esitus seda, et ma MG Deathscythe EW ostmise päris kindlasti vahele jätan (kuid jälgin siiski tolle arvustusi ja lõplikku värviskeemi).

Kellel huvi rohkem pealkirjas mainitud mudeli pilte ja ülevaateid sirvida, kasutagu neid viiteid:

Ülal nähtavad pildid ei ole samuti minu enese tehtud, kuigi nüüd on tunduvalt toredam kaamera juba riiulis.

Kellel huvi mudelit enesele tellida, soovitan (nagu alati) Hobby Link Japan suurepärast teenust: Osta MG Wing Gundam. Karbi hinnaks on ¥4000 ehk siis kadunud kalli kodumaise valuuta numbrites peaaegu täpselt 550 kr. Kes juba eurodes kalkuleerib, nendele läheb mudel ilma saatmiskuludeta maksma €35. Ning kes varem pole nii kaugetelt maadelt miskit tellinud: selline pakk läheb üsna tõenäoliselt ja iga ilmaga tolli alla, mispeale vereimejad teilt veel ligemale 200 kr kasseerivad.

0 viimaseid kommentaare: