Alternating Wallpaper

esmaspäev, 12. juuli 2010

Predators (2010)

Paari nädala eest paisati jaemüüki kultusfilmi Predator (1987) teine sinikiireplaat. Seda korda lisati pealkirja alla hüüdlause Ultimate Hunter Edition (soovitan seda ülevaadet kiigata), kuid tegelikult polnud lõplikkusest kõppugi. Pigem topiti selle plaadi väljaanne väga trenditeadlikult uue filmi avanädala mesti, et siis rohkem rohelist peki seest välja väänata. Minul on riiulis peale DVD eriväljaande esimene sinikiireversioon. Ning mõnes mõttes meeldib too mulle enam, sest pilti ei ole erinevalt uusväljaandest vaseliiniga kokku mäkerdatud. Originaal oli üsna halastamatu rappimine 80ndate lõpule omases stiilis ja minule meeldib see väga. Sedapsi ootasin siis uuest versioonist vähemalt võrdväärset splätterit.

Ehk siis, kui originaal ilmavalgust nägi, olin mina alles kuus aastat noor. Loomulikult läks esmalt mööda palju aastaid, kuid mingi hetk nägin minagi Kiskja sakslaste telekanalite vahendusel ära. Toona oli filmi kõvasti nuditud, verisemad stseenid välja lõigatud ja roppused tõlkimata jäetud, kuid hing oli olemas. Toona oli minust saanud üsna fanaatiline Arnoldi filmide vaataja - ja Kiskja oli läbi ja lõhki selle mehe andetuse parim kandja. Üht või teist teed mööda tahaksin ma öelda, et ootasin uuest linateosest just originaali näinutega kaasa minemist, mitte ääri-veeri lapsikust.

Adrien Brody tegelane kukub filmi avastseenis vilinal maapinna poole. Leidlik, et mees alles kukkumise ajal uuesti pildi ette saab, sest mõni hetk hiljem prantsatab ta ebamaisest langevarjust hoolimata üsna muheda raginaga vastu maad. Kui kark jälle alla saadud, kohtab metsa vahel igasuguseid käpardeid, kes kõik omal moel kiskja mentaliteediga on (filmi ingliskeelse pealkirja abil saab moodustada lingvistilist kahemõttelisust). Kogu see vandersellide punt meenutab esimese kolmandiku jooksul tugevalt ebameeldivat maitset suhu toovate teoste seltskondi: Saw, Lost, Cell jne. Õnneks hakatakse kaadrit kiiresti kohalike poolt harvendama, mis tähendab küll seda, et lemmikute ekraaniaeg võib üürikeseks jääda. Seekord siis on jahti pidavaid tulnukaid kolm. Konksnina ja latiinomemm jäävad loomulikult kõige pikemalt ellu. Natuke üle keskkoha tuuakse mängu Fishburne'i tegelane, kes on suhteliselt segane, ent saab selle võrra eriti kiirelt otsa. Allesjäänud õnnetud visklevad veel natuke, taplevad isekeskis ning loomulikult lõpuks tapavad jahimehed maha (sest ameeriklased on kõige tigedamad tapjad universumis).

See alla keskmise madistamine ei üllata ega tõuse oodatust kõrgemale. Viited originaalile tunduvad kõhukinnisusega punnitatud ja need vähesed, mis õnnestuvad, jätavad meh tundmuse. Film, mis viib tegevuspaiga võõrale planeedile, mängib selle abil väga viletsasti. Mets on igav, loomad aimatavad. Nõnda nimetatud jahitsoonis aga võiks ju olla kümneid erinevaid tulnukaid, kellele jahti pidada, eelmiste jahtide õnnestunud ja ebaõnnestunud jäänukeid, ohtralt ohtlikke metsloomi ja enam vaheldust piknikulaadsele loodusele. Miks peaks arstist röövitu teadma, missugune taim tulnukate metsas on mürgine või mitte? Miks üldse jahiloomi oribiidilt metsa visata?

Mäletate kiskjatulnukate laevu ja nende trofeeruume eelmistest filmidest? Mina mäletan. Seal olid majesteetlikud pealuud ja muud kola, mis kõik oleks võinud siin kasutusse lastud saada. Selle asemel said disainerid maha n-ö kutsadega, mis on puhtalt varastatud kahest filmist: Le Pacte des Loups ja Outlander. Kümnete erinevate jahitud tulnukate rasside asemel on filmis üksik puukoort meenutav saamatu kummikostüüm... Pingutatud verivaen erinevate jahimeeste tõugu tulnukate vahel on lihtsalt laisk meetod lugu edasi vändata. Kõike seda arvesse võttes on see siin masendavalt laisk ulme.

Predators on imelik episood maailmade vahel. Rääkides nüüd puhtalt koolkondade erinevustest, siis siin filmis ei ole peale jäävalt jahti pidavate tulnukate nooblimat poolt ega ka otsest lakkamatut rappimist. Samas teisalt ei ole inimtegelastel ka reaalset võimalust jahist eluga välja tulla, sest see siin on võõras planeet (olgugi, et filmitud Hawaii'l ja Texases). Ehk siis lootusetu situatsioon ebameeldivustele lisaks.

Kuid lõpukaadrid annavad lootust, et tuleb järg ja et järg saab olema etem. Nüüd siis on vaenlane tunda ja teada, on olemas võimalik liitlane jahimeeste oma leerist ja on aega planeedilt jalga lasta. Mina oleksin väga üllatunud, kui Brody järgmises filmis oma etteastet kordab. Üldsegi oli tema kohta väga imelik samm sellesse rolli asuda. Mitte ainult seepärast, et tema nina perifeerset nägemist segab ega võimalda tal ilma endid reetmata nurga tagant välja piiluda, vaid et siin filmis peale tema ühtegi tegelikku näitlejat ei olnud. Ja ilma Brody'ta oleks see siin otse DVD peale valatud.

0 viimaseid kommentaare: