Alternating Wallpaper

teisipäev, 10. märts 2009

KILLZONE 2 - mõtteid

Kuigi minul esimese KILLZONE'i (PS2, 2004) karp kenasti riiulis seisab, ei haaranud tolle pooltoore tulistamise kohmakalt karvane käsi mind kunagi käevangu ning seega lähenen ma kaua tehtud kaunile järjele teatava aukartusega. Küllap kirjutan kuu või enama pärast ka pikema sissekande, kui olen saanud enam aega tootega tutvuda, kuid siin kiirkorras mõned mõtted, mis sügelevad paberile panna.

KILLZONE 2 (PS3, 2009) graafika, heli, õmblustest rebenev raha ja kvaliteedi hais on lämmatav. Tegu on kolmekordse AAA tootega sõna otseses mõttes, kuid kuna nendest va parimatest paladest otsitakse pipraid ekstra hoolikalt, siis leiab neid siitki.Üksikmängu kampaania viib mängija läbi paksu ja vedela seeria tapmisruume, mis ei ole midagi uut ega ootamatut, kui muudab üksikmängu mitmikmadistamisega tagasihoidlikuks. Rahvusvahelises võrgus meeskondadega teineteist üles grandioossete kaartide taga ajamine on selle mäng tipphetk, mis näib aga sageli liialt venivat. Probleemiks jääb alati kaasmängijate vilets kvaliteet, meeskonnatöö ekslikkus ning isegi lihtlabasema mänguoskuse puudumine. Seda kõike olen ma kohanud varem ning küllap kohtan veelgi. Ent suuremakski probleemiks mitmikmängu mängijate kõrval on selle üksluine algus.Meelitas ju arendusmeeskond mängijaid erinevate klasside ja enda suva järgi seatavate oskuste laviiniga? Nii on, need kõik on mängus olemas, aga nendeni jõudmine eeldab kümneid ja kümneid tunde üksluist ning pärssivat rappimist. Iga uus mängija alustab võrgus nimelt tavalise sõduri rollis, kel on kaks relva, käsigranaat ning ei mingeid lisaoskusi. Nagu kogetud CALL OF DUTY mängudest (neljas ja viimane, maailmasõjavigurvänt), nii toimub ka siin iga raundi lõpus punktide kokku löömine ning selle arvelt mängijale auastmete juurde jagamine. Kuid see areng on sedavõrd aeglane, et enne millegi muljetavaldavalt mängu muutva lahti lukustamist tekib tülpimus juba lihtsõdurina ringi roomamisest. Olen kindel, et inseneri, meediku või sapöörina on mäng sootuks teistsugune, kuid kui olemasolevate tasemete korduvus hakkab juba nii varakult närvidele, siis ei näe ma endid seda mängu väga pika aja peale enam sootuks mängimas.

Nagu lubatud, kirjutan teemast kunagi pikemalt.

0 viimaseid kommentaare: